Keskkonnakriisile mõeldes ei ole seos vaimse tervisega sageli see, mis esimesena pähe kargab. Väga palju on juttu majanduslikest, poliitilistest, keskkondlikest ja füüsilise tervisega seotud mõjudest, mida kliimakriis endaga kaasa toob. Kuid oluliselt vähem kõneletakse sellest, kuidas viimase kümne aasta jooksul tehtud uuringud näitavad kliimamuutuste olulist mõju stressitaseme ja seega depressiooni ning ärevuse tõusule noorte – kuid ka täiskasvanute – seas ning kuidas seda saab seostada suurema agressiooni ja kuritegevusega kogukondades, kus on vähem ressursse keskkonnaprobleemidega toimetulekuks.
Igaüks vajab vahel üksiolemise aega, kuid üksildane inimene tunneb alaliselt, et tema elus on midagi puudu. Üksildust saab kogeda eri viisidel sõltuvalt sellest, millised inimese vajadused ei ole rahuldatud. Emotsionaalne üksildus tekib emotsionaalselt lähedaste suhete puudumisel, sotsiaalne üksildus aga laiema sotsiaalse võrgustiku puudumisel.