Autor: geaashileviPage 3 of 3

„Ja äkki. Avad mõtteliselt, pahaaimamatult ukse, nagu sa oled avanud sama ust minuteid ja minuteid ja minuteid ennegi, avad jälle selle ukse ja täiesti ootamatult ei ole seal su vanaema. Ei ole su kunagine klassiõde. Oh ei. Seal on peenikesed ebainimlikud silmad ja sa ei jõua reageeridagi – sa ei saa aru, kullake! Sa teed ukse lahti. Enne kui su aju jõuab juhtunu registreerida, on uksest sees ning üle terve sinu MUST. Üks suur lõpmatu suur must.”
Eia Uus “Kuu külm kuma”